Viljandi Folk: Day 2
- Pappa Pizzas sai söödud hästi maitsvat pannipizzat. Aga veeb on nendel kole-kole.
- Valgevenelaste Osimira rokkis sajaga! Huvitav tähelepanek: ükski viiul, flööt, kitarr ega muu muusikariist ei pane inimest nii tantsima kui trumm. Trummilöögid äratavad meis vist mingeid ürginstinkte. Ja Osimira tegelased teadsid, kuidas neid instinkte tööle panna.
- Nii VLÜ kui Zorbase kontsertide viga oli liiga suur rahvamass. Mõlemad bändid teevad sellist muusikat, mis kutsub tantsima, kuid see osutus üsna keeruliseks, kuna ruumi tantsimiseks eriti polnud.
- Kella ühest kella kaheni öösel olime Kauba 4 asuval kasutatud asjade poes. Kõik asjad maksid 2 kuni 5 krooni vahel, rahvast oli palju ja inimesed nautisid ööshoppamist täiega. Mänguasjade kasti uurides pidime Ianiga peaaegu naerukrambid saama. Nii hulle mänguasju pole ammu näinud :) Ian leidis endale poest kitli, raseda (või siis õllekõhuga) hobuse ja igati töötava köögikombaini (2 KROONI EEST!). Kõik asjad olid oranži värvi ja harmoneerusid omavahel ideaalselt. Mina sain 4 krooni eest kaks pärdikut ning viieka eest rahvalaulu ja -tantsupidu räti. Pärdikute nägudel on pidev muie ning on aru saada, et Iani hobuse tegid tiineks just nemad. Ühte taskusse ei julgenudki neid panna :)






































