Send As SMS

teisipäev, Veebruar 14, 2006

Inno avameelsus

Inno Tähismaa artikkel Postimehe arvamusküljel on tekitanud päris korraliku vastukaja kommenteerijate seas. Enamasti Innot pekstakse. Jalgadega ja näkku. Aga mina siinkohal poleks küll nii kriitiline.

Loomulikult lõhnab artikkel endisele abikaasale "ärapanemise" järele. Ja võib nõustuda ka nende inimestega, kes arvavad, et selline avameelsus ei mõju ehk kõige paremini Tähismaade lastele.

Kuid samas kogu see varjamine, vassimine ja susserdamine hakkab juba üle viskama. Meie seast pole ju keegi elu sees kasutanud prostituute, masturbeerinud, ületanud kiirust, sõitnud purjuspäi (jah, ainult klaasike veini, mis vahet seal on), laadinud Kazaaga mp3-sid, proovinud kanepit või suitsetanud ühes ruumis inimestega, kes pole suitsetajad. Eks ole. Seega 10 points to Inno avameelsuse eest!

Silmakirjalikkus on üldse väga laialt levinud nähtus meie ühiskonnas. Nii näiteks on väga palju inimesi, kes justkui on prostitutsiooni vastu, kuid igapäevaselt teevad sama asja, ainult et teisel kujul. Noored armukesed ja uued abikaasad Kroonika külgedel on igati tore nähtus ja keegi ei nimeta uute ehete, auto, kasuka ja korteri ostmist noorele armukesele prostitutsiooniks. Kuid mis see muud on? Armastus, my ass.

Teiseks loll on see inimene, kes ei märganud artiklis paraja portsu huumorit ja irooniat.

No ja kolmandaks prostitutsiooni teemal rääkides, kuulun ma nende inimeste hulka, kes pooldavad selle legaliseerimist. Jah, teema on äärmiselt keeruline ja mitmetahuline, kuid minu meelest peaks kõik, mis on seotud inimese oma kehaga, olema lubatud (näiteks ka abordid ja eutanaasia). Miks kurat arvab mõni inimene, et tema teab paremini, mis on mulle hea ja mis mitte?

Ei tasu unustada ka, et ennast annab müüa väga erinevatel viisidel ja prostitutsioon ei pruugi olla kaugeltki kõige hullem nendest. Suur osa meist on müünud ennast elu lõpuni mõnele Eestis tegutsevale pangale. Ja mõni müüb 1/3-1/2 oma elust mingi kahe-kolme tuhande krooni eest kuus poeleti taga või lund koristades, kui väljas on 30 kraadi külma. Eesti riik võiks juba siis ära keelata ka sellise enesealandamise.

Narkomaania, alaealiste prostitutsiooni ja inimkaubanduse probleemid on mulle arusaadavad, kuid läänelikult ravitakse probleemi tagajärgi, mitte selle tekkepõhjusid. Need on ju sotsiaalsed põhjused, miks inimesed peavad oma keha müüma.

And the last, but not the least: nagu Innogi, olen terve ja noor inimene, kes armastab seksi. Vähemalt korra päevas. Siin majas pole frigiidseid inimesi.

2 Comments:

Jüri Saar said...

Nõus, ka minu arvates oli selline parajalt otsekohene artikkele, mida ei tasu võtta surmtõsiselt. Kiitus Postimehele selle avaladmise eest, pole juba ammu midagi nii muhedat lugenud :)

10:13 PM  
graatsia said...

Kahju, et Inna Roos uue mehe leidis. Inno ja Inna, kas poleks hurmav paar! Milliseid innukad lood nende suguelu rõõmudest ja muredest kaunistaksid päevalehti.

Ja rohkem detaile palun! Võtku eeskuju Terje Arust.

3:17 PM  

Postitage kommentaar

<< Home