Send As SMS

kolmapäev, August 02, 2006

Hullude magnet

Millegipärast tõmban ma tihtipeale endale ligi kõiksugu hulle ja veidrikuid. Ju siis sellepärast, et tavaliselt vaatan tänavatel vastutulevatele inimestele silma. See loob kontakti ja siis ongi...

Paar päeva tagasi tulen koju, lilled käes. Maja hoovis tuleb vastu tundmatu vanamutt, kellega tekkis järgmine (venekeelne) dialoog.
Vanamutt: "Kust te need lilled ostsite?"
Mina (segaduses): "eee...sealt kaubamaja ees vanaprouad müüvad."
Vanamutt: "Ahah. Aga millisest sektsioonist te olete?"
Mina: "Esimesest."
Vanamutt: "Aga kes elab teises sektsioonis?"
Mina (jälle segaduses): "eee...mis mõttes? Ma ei teagi...inimesed?"
Vanamutt: "Aga kas te Eljat teisest sektsioonist tunnete?"
Mina: "Ei, ei tunne"
Vanamutt: "Aga kas teil lapsi pole vaja hoida?"
Mina: "Ei, tänan, pole veel lapsigi."
Vanamutt: "Aga kas tulevad?"
Mina (naeran ja hakkan eemalduma): "Tulevad ikka vist...kuhu nad jäävad. Aga mitte kohe."
Vanamutt (rahulolematu näoga, hakkab ka eemalduma): "Nojah siis."

Absurdiklassika, mu meelest :) Küsimuste vahel erilist siduvat loogikat ei suutnud leida. Ainus stsenaarium, mis pähe tuli, on järgmine: vanaeit oli hoidnud kellegi Elja-nimelise inimese lapsi. Elja on aga vahepeal ära kolinud või polnud kodus, aga vanamutil oli raha vaja. Tuli siis nördinult majast välja, kui nägi mind, lilled käes. Ahhaa, kui on lilled, siis on ka naine. Kui on naine, siis võivad ka lapsed olla. Aga kuidas sa nii otse küsid "Kle, kas sul lapsi on?". Ja sellepärast tuli alustada juttu lilledest :)

1 Comments:

Anonymous said...

Rääkis läbi lillede...

1:21 AM  

Postitage kommentaar

<< Home