Ma ARMASTAN soola! Ilma soolata pole ükski söök (mis ei pea olema magus) päris söök. Ja nii ma olengi viimase 10 (või enamgi) aasta jooksul kütnud soola igasse sööki, mis jõudis mu toidulauale. Ei mingit maitsmist enne - milleks? Raputame soolaga ikka korralikult üle ja siis maitseme.
Kui mitmeid inimesed on mulle öelnud "Hei-hei külamees, pea noo hoogu soolaga!" või "Issand, kui palju soola sa paned!". Kümned inimesed. Ja kui mitmeid kordi olen ma juba piisavalt soolase söögi üle soolanud? Kümneid kordi. Aga mis parata, mage söök lihtsalt ajab öökima.
Siiski terve mõistus ütleb, et kaua mu tervis sellisele soolatarbimisele vastu ei pea. Siit ka karm otsus enda jaoks: ei mingit soola enam! Tosin aastat tarvitasin seda meeletult, nüüd võiks sama kaua vastu pidada ka ilma selleta.
Mõtlesin välja ka mõned reeglid:
1. Kodus ei tohi soola söögile peale raputada.
2. Kodus tohib soola lisada vaid söögitegemisel (supp, pelmeenid, jms) ning mõõdukalt.
3. Lubatud on aroomisool ja soola sisaldavad maitseained, kuid jällegi mõõdukalt.
4. Külas ja väljas süües võib soola söögile peale raputada.
Alustasin esmaspäeval. Nüüd siis juba 6. päev. Polegi nagu väga hull. Mõned toiduained (salat, kurk, tomat, keedukartul) on magedana üsna imeliku (kohati nõmeda) maitsega, kuid harjub ära. Väljas sõin nädala jooksul vaid ühe korra ja kuna lauas polnud soolatopsi, siis ei viitsinud seda minna otsima ka.
Paistab, et saan hakkama ja olen muutnud oma elu veidi tervislikumaks :)