laupäev, November 08, 2008

Tänavakunst

Mul on vastakad tunded graffiti suhtes. Ühest küljest, on arusaadav, et noored inimesed soovivad ennast väljendada. Ja kui tegemist on andekate noortega ja hoonega, mida enam ei kasutata, siis on ainult üks soovitus noortele: "Tuld!". Aga kui ma näen sellist paska, siis ma küll aru ei saa, mida need inimesed mõtlevad. See on turu sild Tartus. Praeguseks on see veel rohkem ära situtud.


2008-11-08_1.jpg


Kahjuks enamus Eestis tehtavast graffitist kuulub sinna pasakonda. On vaid mõned ükskikud erandid ning stencil'id, mis enamasti on huvitavad ja hästi tehtud. Ülejäänud on aga debiilikute looming. Muide Roomas, kus hiljuti käisime, on väga palju samasuguseid "graffitikunstnikke". Seisab hoone, mitusada aastat vana, äärmiselt ilus ja siis esimese korruse tasandil on kõik täis soditud. 5 sekundiga kirjutatud "HipHop" ja muu selline saast :(


Minu soovitus nendele "kunstnikele". Õppige joonistama ja üritage luua midagi ilusat, huvitavat, originaalset või pange ennast põlema. Vaadake, mida teised inimesed loovad:


2008-11-08_2.jpg


Siin on looming Odessast:


2008-11-08_3.jpg


2008-11-08_4.jpg


Või siis Peter Gibson Montrealist:


2008-11-08_5.jpg


2008-11-08_6.jpg


2008-11-08_7.jpg


Legendaarset Banksyt vist ei tasu mainidagi. Kes ei tea temast midagi, külastage tema veebilehte ja lugege Wikipediast. Tänu oma originaalsusele on Banksy (kuigi tema isik on anonüümne) tuntud kogu maailmas ja Sotheby oksjonil on tema graffititeosed läinud müüki enam kui 2 miljoni krooniga. Siin mõned näited Läänekaldalt:


2008-11-08_8.jpg


2008-11-08_9.jpg


2008-11-08_10.jpg


2008-11-08_11.jpg

Sildid:

pühapäev, November 02, 2008

Rooma

Suvel kuulis Olivia tuttavatelt, et Rooma pidi olema oivaline koht puhkamiseks oktoobris. Paar kuud hiljem ostsimegi lennupiletid ära ja hakkasime otsima majutusvõimalusi. Kuigi Amsterdami reisil kasutatud couchsurfing oli tore elamus, otsustasime seekord siiski peatuda hotellis. Hotellid osutusid Itaalia pealinnas aga suht kalliteks. Trip.ee foorumis leidsime parema variandi: teadjamad inimesed oskasid soovitada Victoria-nimelist daami, kes võib aidata kodumajutusega. Detailidesse ei viitsi laskuda, kuid võin öelda niipalju, et Victoriat saab iseloomustada vaid positiivselt. Ta vastas e-mailide kiiresti, pakkus erinevaid variante ja andis ka infot kohaliku elu kohta. Nii et kui on plaanis otsida ööbimiskoht Rooma kesklinnas, siis kindlasti pöörduge Victoria poole - hea teenindus ja väga normaalne hind.


Nüüd siis aga veidi meie reisimuljeid. Ütlen kohe, et kõik siin kirjapandud on subjektiivne arvamus, mis kujunes 7 päeva jooksul. Ega me ju päris ei õppinud tundma Roomat ega itaallasi.


Lendasime kohale Estonian Airiga. Juba lennuväljal saime kokku eestlastest abielupaariga, kellega jagasime kodumajutust Roomas. Proua ja härra H. osutusid igati toredateks inimesteks, kellega sai ühel õhtul ka mõnusalt juttu aetud ja kohalikku veini joodud. Itaalia lennujaamas aga juba kõik nii hästi ei sujunud, ootasime oma kohvreid umbes pool tundi. Hiljem saime Victorialt teada, et see on veel kiire teenindus, mõnikord läheb pagasiga ka tunnike.


Lennujaamast väljudes võttis meid kaissu mõnus soe ilm. Üks asi on vaadata Eestis interneti kaudu Rooma ilmaprogrnoosi ja hoopis teine tunne on ikka oma kehaga tunda ilma, mis on 15 kraadi soojem, kui sügiseses Eestis. Olivia polnud kunagi soojal maal olnud ja nähes esmaskordselt palme, hakkas rõõmust kiljuma :) Järgnevate päevade jooksul ta korduvalt veel imetles ja kallistas sooja maa puid ja taimi. Nagu järgneval fotol :)


2008-11-01_1.jpg


Muide Victoria võttis meid lennujaamas vastu. Oli valida kahe variandi vahel: kas hakata otsime hilja õhtul rongi ja hiljem metrood ning majutuskohta või praktiliselt sama raha eest (jagasime autot perekond H-ga) sõita kohale autoga. Loomulikult eelistasime viimast varianti. Teel linna jagas Victoria meile kasulikku infot kohaliku elu kohta. Kuna isegi nii hilisel tunnil tundus liiklus olevat väga kiire ja närviline, siis pärisime huvi pärast ka selle kohta. Victoria sõnul kohalikud ei pruugi kinni pidada kõikidest liikluseeskirjadest, kuid selle võrra on ka tähelepanelikumad üksteise suhtes. Paar minunit hiljem tegi ta vist mingi vale manöövri (mina küll ei saanud aru, mis valesti läks) ja kõrvalliikleja näitas väga koledaid žeste :) Ette rutates võin öelda, et imho on liiklus Roomas täiesti hull. Mingid rajad, suuna näitamised, valgusfoorid ning jalakäija rajad võib täiesti ära unustada. Nägime ka ühe matsu tagajärgi:


2008-11-01_2.jpg


Liiklejad võivad ju olla tähelepanelikumad, kuid kui kollase tulega kõik ikka jõudsalt ronivad tipptunnil ristmikule, siis väga kiiresti tekib sinna ummik, mis ei liigu üheski suunas. Nägime sellist pilti mitu korda. Ja muidugi arvavad kohalikud, et ohtralt tuututades saab midagi paremaks teha :) Muide jalakäijate foorituledel on kollane värv, millega just tohib üle tee minna, kuna roheline põleb vaid mõne sekundi. Aga kohalikel on sellest savi - olgu roheline, kollane või punane - üle tee joostakse ja osavalt põigeldakse autode vahelt läbi. Mõne päevaga oli ka meil see tehnika selge ja täna Tartu kesklinnas oleksin peaaegu hakanud vanast harjumusest punase tule allüle tee jooksma , aga õnneks jäin siiski pidama :) Liiklusest veel rääkides: nädala jooksul nägin vist kokku mingi 40-50 maasturit. Väga vähe on ka keskklassi autosid. Enamuse moodustavad väikesed autod, tillukesed autod ning rollerid ja tsiklid. Tillukeste autode seas võib leida ka lahedaid vanu mudeleid nagu see:


2008-11-01_3.jpg


aga üldiselt on autod kõik uuemad, üle 3-5 aastaseid sõidukeid eriti pole. Autodest on üks populaarsemaid kindlasti Smart, aga leidub hulganisti ka kõiki teisi mudeleid pisikesi autosid, näiteks selline:


2008-11-01_5.jpg


Rollereid on väga palju (ma ütleks et 1/5 kõikidest sõidukitest):


2008-11-01_6.jpg


Neid isegi pargitakse tuppa :)


2008-11-01_7.jpg


Parkimisega on üldiselt Roomas suht viletsalt (nooh, nagu Eestiski juba) - pargitakse väga tihedalt ja tihtipeale ka suvaliselt. See oli tavaline pilt, kui nägid autosid tee ääres kahes reas parkimas või peatumas. Siis tuli kõnniteepoolse auto juht oma sõiduki juurde ja hakkas tuututama, et teda sealt välja lastaks :) Järgneval fotol on näha, et minusugune paksmagu ei saa tihedalt pargitud autodest just eriti kergelt läbi :)


2008-11-01_12.jpg


Kuna liiklus on väga tihe ja suht anarhistliku loomuga, siis on väga paljud autod ära mõlgitud või kriimustatud. Aga kohalikke see vist eriti ei morjenda.


2008-11-01_4.jpg


Ok, aitab autodest. Jõudsime siis lõpuks linna. Meie korter asus praktiliselt kesklinnas - 2 minuti kaugusel (jala) oli St. Giovanni katedraal ja umbes 10-15 mindiga jõudis Colosseumini. Väga mugav oli see, et kohe mõni meeter meie majast asus metroo, millega sai mugavalt (ja odavalt, vaid 1 euro) liigelda. Kohe maja juures asus ka internetipunkt ning mõned majad edasi parim söögikoht Roomas - Pastarito. Nii et super asukoht! Maja sisehoovis oli oma isiklik botaanikaaed :)


2008-11-01_8.jpg


Korteris oli kaks tuba ning ühine vannituba/WC. Vaatamata viimasele asjaolule võib öelda, et me elasime praktiliselt nagu hotellis. Perekond H. olid väga meeldivad ja vaiksed. Peale neid tulid vanad itaallased, kes passisid küll kaua vannitoas, kuid see oli ka ainus koht, kus neid märkas. Viimasel päeval kolis kõrvaltuppa abielupaar, kes otsustas hakata hommikul 7.30 nii kõvasti seksima, et ärgates ma arvasin, et keegi kolgib kogu jõust uksele :) Aga see oli ka ainus ebamugavus selle 7 päeva jooksul.


Meie toa aknast avanes vaade mingile nunnakloostrile, mis ühtlasi oli vist ka lastekodu.


2008-11-01_9.jpg


2008-11-01_11.jpg


Tubades oli seintel palju pilte. Näiteks järgneval fotol olev suur pilt oli otse meie voodi vastas. Olivia meelest liiga agressiivne ja jõuline teos. Mulle ta igatahes meeldis ja mõnikord ma jäingi pikkadeks minutiteks seda vahtima.


2008-11-01_10.jpg


Ok, aga liigume vaatamisväärsuste juurde. Ostsime Eestis Koolibri poolt välja antud Rooma reisijuhi, mis sisaldas ka kesklinna kaarti. Teatmik ise oli igati asjalik, kuid parema kaardi saime Victorialt. See oli vist mingi kohalik turismikaart, sest samasuguseid nägime väga paljudel inimestel. Sellel oli ära märgitud kõik kesklinna tänavad, suurimad vaatamisväärsused ning metroliinid. Esimesel päeval alustasime Hispaania treppidest. Treppide jalamil on purskaev:


2008-11-01_16.jpg


Purskaeve on Roomas väga palju ja nii mõnedki nendest on hiiglaslikud, grandioossed ja turistide lemmikpaigad. Hispaania trepid viivad kõrgele-kõrgele, kust avaneb ilus vaade linnale:


2008-11-01_15.jpg


2008-11-01_13.jpg


Olivia oli saanud suvel Haapsalus praktika ajal inspiratsiooni ja otsustas nüüd hakata joonistama kõikidel reisidel. Siin ta seabki ennast mugavalt sisse ja visandab kiiresti esimese pildi:


2008-11-01_14.jpg


2008-11-01_17.jpg


Edasi jalutasime hiiglaslikus pargis. Teel sinna üks itaallane oleks peaaegu oma rolleriga kraavi sõitnud kui jäi Oliviat vahtima ja talle silma tegema :) paras gigolole. Lõpuks jõudsime Tritone purskaevuni. Selline iludus:


2008-11-01_18.jpg


Sealt edasi mööda Rooma tänavaid jalutades avastasime ühe kiriku. Kirik ise oli ilus, aga veelgi lahedam oli selle sisehoov. Kujutage ette: tänavatel hordide kaupa turiste, tuututavad autod, lärmakad itaallased, suveniiridega kauplemine ja siis järsku satud sa vaikuse oaasi. Seal hoovis käis ka turiste, kuid hästi vähe ja nad kõik olid väga vaiksed ja rahulikud, justkui tajudes selle koha erilisust. Oliviale meeldis see koht rohkem kui ükstapuha mis Rooma vaatamisväärsus. Ka mul oli seal mõnus ja me tulime üks päev sinna uuesti. Seoses selle paigaga kaks märkust. Esiteks, Rooma on täis kirikuid. Väljastpoolt need tihtipeale ei tundu eriti suured ja erilised, kuid kui astud sisse, siis vajub karp lahti :) Niivõrd suured ja uhked on need pühakojad seest! Peab andma au roomlastele - nad hoiavad oma kirikuid. Teiseks, kuigi Roomas on palju tasulisi vaatamisväärsusi, on loendamatu hulk selliseid kohti, kus mingit piletiraha ei küsita. Ja ometi on nad niivõrd huvitavad ja mitte viletsamad, kui mõni koht, kus raha küsitakse. Siin mõned pildid kiriku hoovist:


2008-11-01_19.jpg


2008-11-01_20.jpg


2008-11-01_21.jpg


Siin hoovis valmivad ka mitu Olivia kiiret, kuid imeilusat pilti.


2008-11-01_24.jpg


2008-11-01_22.jpg


2008-11-01_23.jpg


Jõudsime samal päeval veel ka Rooma kuulsaima purskaevu - Fontana di Trevi - juurde, kuid kahjuks toimusid just parasjagu puhastamis- või restaureerimistööd. Paar päeva hiljem käisime uuesti vaatamas ja siis õnneks kõik töötas.


2008-11-01_25.jpg


Järgmine päev sammume Colosseumi poole. Teel märkame kirikut. Nagu näete, jällegi uskumatu kunstiline ja ajalooline väärtus:


2008-11-01_26.jpg


Seoses kirikuga tekkis jälle kaks mõtet, millest tahaks kirjutada :) Esiteks, Roomas on väga palju nunnasid, preestreid, munkasid ja muid kirikutegelasi. Seda oli loomulikult oodata, kuid üsna harjumatu on ikka. Mõned huvitavamad näited:


2008-11-01_27.jpg


2008-11-01_28.jpg


2008-11-01_29.jpg


Teiseks just selle arvukuse pärast on Roomas mitmeid poode, mis pakuvad kõikvõimalikke tooteid, mida kasutada kirikus. Nii et Roomas on küll uhkeid brändepoode nagu Gucci:


2008-11-01_30.jpg


ja Expensive:


2008-11-01_31.jpg


aga leidub ka kirikupoode. Minu jaoks täiesti uudne poeliik :)


2008-11-01_32.jpg


2008-11-01_33.jpg


2008-11-01_34.jpg


Muide lilla oli selle sügise moevärv Roomas :)


2008-11-01_35.jpg


Ok, jälle kaldusin teemast kõrvale :) Jõudsime siis Colosseumini. See on täiesti uskumatu ehitis! Kui Rooma jõuate, siis käige kindlasti ka Colosseumis. Mulle avaldas ta igatahes muljet. Uskumatu, et selliseid asju sai püsti ajal, mil polnud mingit tehnikat. Kusjuures, ma arvasin, et hoone on poolik kuna on saanud kannatada sõjas või lihtsalt ajaga ära lagunenud. Tegelikult roomlased ise lammutasid osa sellest maha, et hankida ehitusmaterjale teiste vägevate hoonete ja monumentide ehitamiseks.


2008-11-01_36.jpg


2008-11-01_37.jpg


Pilet Colosseumi maksab 12 euri ja sellega pääseb ka kõrvalasuvale Palatinusele. Meie soetasime endale (tänud järjekordselt Victoriale soovituste eest!) Rooma Passi. 20 euri maksev pass lubab külastada esimest kaht vaatamisväärsust tasuta ning annab soodustuse teiste vaatamisväärsuste ja muuseumite külastamisel (va Vatikan). Ja lisaks saab kolm päeva sõita tasuta bussi ja metrooga. Meil igatahes tasusid need passid ennast igati ära. Mingi 10-15 euri jäime kindlasti plussi.


Peale grandioosset Colosseumi külastasime Palatinust (Palatino itaaliapäraselt), mis on vanade paleede rusud. Vaatamata sellele, et uhketest hoonest on jäänud järele vaid mõned kivid, mõjub see kõik ikkagi kuidagi võimsalt. Jalutad seal rusude vahel ja mõtled, pagan, olid ikka hullud ja ambitsioonikad tegelased need roomlased.


2008-11-01_38.jpg


2008-11-01_39.jpg


2008-11-01_40.jpg


2008-11-01_41.jpg


2008-11-01_42.jpg


Peale Palatinust külastasime Circo Massimo't e Tsitruseaeda, mis oli täielik pettumus. Lootsime näha mingit hiilgaslikku sidruniaeda keset linna, aga tegelikult oli see üks suur muruplats, millel oli omajagu prahti :)


2008-11-01_44.jpg


Peagi haaras Olivia kätte värvid ja paberi ja tegi kiiresti veel 1 pildi:


2008-11-01_43.jpg


2008-11-01_45.jpg


Õhtul läksime jalutama veel Piazza del Poppolol (Piazza on väljak itaalia keeles). Jällegi ilus purskaev:


2008-11-01_46.jpg


Õhtusel väljakul kohtasime ka kohalikku peturahvast. Perekond H. oli meid juba hoiatanud, et ärge roose vastu võtke. Mees tuleb ligi, kingib suure naeratuse saatel daamile roosi ja siis nõuab hiljem mehelt raha :) Nii läkski: hindu (sorry, täpselt rahvust siiski ei oska määratleda) astub ligi ja kingib Oliviale lille. Olivia lille vastu ei võta, mina ütlen ka, et pole huvitatud lillest. Hindu ei anna rahu ja rõhutab, et see on kingitus, mitte müük. Käib järel meil minutijagu ja kui saab aru, et asja ei saa, siis taandub :) Selliseid mehi nägime samal õhtul veel vähemalt viis tükki. Ja nägime ka naisi, kellel roos pihus :) Lisaks roosimehele üks kord üritati meid veel tüssata. Sisenemisel ühte kirikusse seisid kaks noormest ja pärisid: "Kas oleksite nii lahked ja annaksite oma allkirja toetamaks võitlust narkomaania ja HIV'iga?" Miks mitte, loomulikult annan ja sekund hiljem ongi mul pastakas peos. Oliviale pistetakse ka pastakas kätte ja suunatakse meid kohe laua juurde, kus peaksime täitma vastava paberi: järjekorra number, nimi, allkiri, toetuse summa...eee...wtf...mis toetus? Eks seal oli igasuguseid...5, 10, 25 ja isegi 100 euri. Toetada õiget asja võib. Ja ka raha võib anda. Aga see on ikka tüssamine, teisiti nimetada ei saa - algul meelitatakse ühe jutuga, siis aga küsitakse raha. Mina õnge ei läinud ja raha maksmast keeldusin. Kusjuures 10 minti hiljem neid tüüpe enam seal kiriku juures polnud...usutavasti Polizia käskis neil kaduda. Nende asemel oli vanamutt-kerjus.


Üldiselt igasuguseid Ostap Bendereid pole Roomas liiga palju. Mõned tüütud tänavamuusikud, kes selle asemel, et seista tänaval, tulevad ise sulle ligi (reeglina, kui sa istud kohvikus), mängivad kiiresti ühe loo ära ja siis nõuavad raha. Enamus inimesi miskit ei anna siiski. Mõned kerjused, enamasti metroodes ja kirikute juures. Ning mõned tüütud kaupmehed. Suveniirikauplustes oli üldiselt olukord rahulik: väga palju pinda ei käidud ja varrukast keegi ei sikutanud. Küll aga vaadati hävitava pilguga, kui sa jäid passima liiga kauaks ajaks ja midagi ei ostnud või nedaipohh veel näppisid ka midagi. Kusjuures tundub, et paljud poed kuuluvad itaallastele, aga müüjad on hiinlased või hindud. Itaallased ise on suht sõbralikud, hiinlased ja hindud mitte niivõrd. Kõige hullemad on tänaval kauplevad hindud. Kui Olivia valis sõrmust mingi 15 minti, siis isegi ost enam ei rõõmustanud müüjat :) ta vaatas sellise pilguga, et "loodetavasti sa sured!". Või siis selline dialoog sallimüüjate ja Olivia vahel:


- Kui palju see sall maksab?


- Palju sa maksaksid selle eest?


-Ei-ei, öelge mulle hind palun.


- Hinda pole. Palju sa maksaksid selle eest?


- Ei, öelge mulle hind. Nii käivad ikka asjad ju. Te müüte, te ütlete hinna.


- Ei, hinda pole. Kas see sall meeldib sulle?


- Meeldib, aga ma tahan teada hinda.


- Hinda pole.


- Ma tahaks teada hinda (hüsteeriliselt juba).


- Kas see sall meeldib sulle? Palju sa maksaksid selle eest?


- Ei, ma ei osta teilt midagi (lahkudes).


- Sulle ei meeldigi sall. Sulle meeldib su raha (järele hüüdes).


Kogu see aeg, mis me olime Roomas, sadas vaid paar korda vihma ja siiski mitte eriti kõvasti. Meil oma vihmavari jäi koju (Tallinna Lennujaama info ütles, et vihmavarju võib pardale võtta. Hakkasime ikka kahtlema ja helistasime uuesti enne lendu: ei, suurt vihmavarju salongi võtta ei tohi.) ja mtõlesime, et vihmavarju võib osta küll. Aga selleks pole vaja poodi minna. Kohe, kui paar vihmapiiska on maale langenud, nagu imeväel ilmuvad tänavale hindud, kellel tosin vihmavarju käes. Kusjuures üks vihmavari on lahtisel kujul - see on selline uhke, tugev ja suur. Need, mida nad müüvad - on aga väikesed ja nõrgukesed. Aga ok, mõtlesime, et ostame ikka, kulub ehk ära. Mis hinnaks? 5 euri. Olivia ütles, et ei-ei, viis on palju. Ok, brother and sister, 4 euri. Olivia keerutab vihmavarju käes...ei, neli on palju sellise pasa eest. Ok, no problem, brother-sister, just 3 euros. Olivia: "Kolmekas...kolmekas...no ma ei tea." Hindu puhtas eesti keeles (papagoi moel matkides): "Kolmekas...kolmekas" :) Ise kogu protsessi ajal vaatab närviliselt ümberringi, et kuskilt politseinik ei tuleks. Lõpuks saamegi siis vihmavarju 3 euri eest. Hiljem näeme poes samasugust vihmavarju 3 euriga. Olivia kauplemisoskused hämmastavad mind :)


2008-11-01_57.jpg


Neljapäeval suundusime Campo de Fiori'le e väljakule, kus hommikuti on turg ja peale lõunat on turistide ja kohalike ajaveetmispaik. Peale turgu näeb plats välja selline:


2008-11-01_48.jpg


Õnneks koristatakse kõik ilusasti ja kiiresti ära. Üldiselt ei saa öelda, et sellised prügihunnikud on igalpool:


2008-11-01_49.jpg


Kuid üldiselt on imho Rooma üsna räpane linn. See, et kõik loobivad oma konisid (roomlased suitsevad meeletult palju - kõndides, kohvikutes, rollerit juhtides) ja muud prügi otse tänavale, on üsna tavaline vaatepilt. Aga ok, liigume edasi :) Turuplatsi lähedal avastas Olivia oma teise lemmikkoha Roomas - väike armas kirik kahe maja vahel.


2008-11-01_47.jpg


2008-11-01_50.jpg


Edasi jõuame Sant Angelo kindluseni ja selle juurde viiva Inglite sillale. Kindlusest kirjutan veel hiljem. Siin mõned pildid sillast:


2008-11-01_53.jpg


2008-11-01_51.jpg


2008-11-01_52.jpg


2008-11-01_54.jpg


Sillalt siirdusime Piazza Navonale, kus on kolm ilusat purskaevu:


2008-11-01_55.jpg


2008-11-01_56.jpg


Sellel päeval lõpetame vaatamisväärsustega Panteon'is:


2008-11-01_58.jpg


Enne kui läheb pimedaks, näeme ühte lahedat monumenti ning astume sisse järjekordsesse hämastavasse kirikusse:


2008-11-01_59.jpg


2008-11-01_60.jpg


2008-11-01_61.jpg


2008-11-01_62.jpg


Siis pooljuhuslikult komistasime jällegi varemete otsa. Area Sacra, väga ilusasti ootas seal meid keset linna:


2008-11-01_63.jpg


Hetkel, kui ma jõudsin arvata, et tänaseks piisab elamustest, alles läks põnevaks :) Ei kusagilt ilmus tänavale suure tagumikuga naispolitseinik, kes hakkas blokeerima liiklust tänaval.


2008-11-01_64.jpg


Aga ega itaallased pole mingid papist vennad (ja õed). Erinevalt eestlastest nad ei kipu kohe käituma nii, nagu politseinik nõuab. Nad vaidlevad vastu, vehivad kätega ja üritavad lipsata temast mööda oma tillukeste autode ja rolleritega.


2008-11-01_65.jpg


Politseinik vehib ka kätega vastu, jookseb neil järele, vilistab vilet, karjub ja kehastab endas vist mõjukamat naist, kedagi ma kunagi olen näinud. Ausõna, hullem kui Thatcher, Rice ja Merkel kokkuvõetud :)


2008-11-01_66.jpg


Ei lähe kaua, ja primadonnale tõttavad appi ka poisid, mõned isegi ratastel:


2008-11-01_68.jpg


2008-11-01_67.jpg


Ja siis (kuigi tänaval on niigi lärmakas) kuuleme me kuidas kuskilt nurga tagant liigub meie suunas võimas heli. See on tuhandete inimeste hääl, kes skandeerivad midagi. Sellises situatsioonis oleks üldiselt mõistlik hakata taanduma ja otsima kõrvaltänavaid, kust saaks ära põgeneda, kui läheb väga kuumaks. Kuid politseinike näod on rõõmsad ja rahulikud...ju vist pole midagi tõsist. Esimene mõte oli, et äkki mingid jalkafännid. Siis mõtlesin, et mingi protest. Teine oligi õige: Rooma tudengid ja õpilased protestisid haridusministri vastu. Korraga oli tänaval mitu tuhat inimest ja kuigi oli selge, et noored pole päris rahul situatsiooniga, mis riigis on tekkinud, olid nad siiski sõbralikud ja rahulikud.


2008-11-01_69.jpg


2008-11-01_70.jpg


Tasapisi hakkas pimedamaks minema.


2008-11-01_87.jpg


2008-11-01_88.jpg


Oli aeg koju minna, kuid erinevalt perekonnast H, kes suutsid jala kogu kesklinna risti-rästi läbi kõndida, olime meie ikka tunduvalt mugavamad tegelased :) Vaja ikka metrooga koju sõita. Paraku pole Sant Angelo kindluse juures ühtegi metroojaama (nuuh tegelt on 15-20 minuti kaugusel, aga me ei viitsinud ju kablutada nii kaugele) ja me ei suutnud leida ka ühtegi bussi, mis sõidaks meie kodu suunas. Otsustasime siis hoopis sõita bussiga kesklinnast välja, kuna idee järgi pidi buss viima meid metroojaamani ja sealt saaksime juba tagasi kiiresti sõita. Seletuseks: Rooma kesklinn on hiiglaslik. Võrreldes sellega on meie vanalinn ikka täielik könn. Nii et seitsme päeva jooksul me praktiliselt sealt kesklinnast välja ei roninudki - nii palju on seal vaadata. Aga seekord siis sõitsime bussiga mööda tundmatuid tänavaid, mille kohta puudus meil ka kaart. Kummaliseks kippus asi minema siis, kui metroojaama peatust kuidagi ei tulnud ja ei tulnud ning hoopis oli üks ja sama peatus, kuid erineva järjekorra numbriga. Umbes nagu Pikk I, Pikk II, Pikk III, Pikk IV :) Lõpuks ikka tuli õige peatus ka. Aeg oli juba õhtune ja kõht oli tühi, leidsime ka kohaliku geto söögikoha. Ok, geto on muidugi liialdus, aga see polnud enam ka see kena kesklinn, millega olime harjunud. Söögikohas olid söögid odavamad kui kesklinnas (küll mitte oluliselt) ja mis olulisem - pakuti selliseid sööke, mida me polnud harjunud Roomas nägema. Isegi kartulit :)


Söök on üldse eraldi teema. Mul oli kuidagi välja kujunenud selline arvamus, et Itaalias on kõik söögid supermaitsvad. Muidugi kuulsad pastaroad ja pitsad ning tuntud kohalik jäätis (gelati itaalia keeles). Ma ei tea, kas olin oma mõtetes kohaliku söögi liiga üles haipinud või oli asi milleski muus, aga ma ei saa öelda, et sain Itaalias oma parimad maitseelamused. Samas ei saa öelda, et me oleks kordagi halba sööki söönud.


Aga ok, räägin kõigest järjest. Esiteks hinnad. Victoria soovituste põhjal teadsime arvestada, et väljas süües mingi 30 euri inimese kohta võib päevas minna. Reisieelarves oligi kahe peale ühes päevas 60 euri. Päris nii palju siiski ei läinud, kuna mõnikord oli söök odavam ja paar korda eelistasime õhtul meie kodu juures 3.50-eurise kebaabi kasuks. Paari päevaga saime ka selgeks süsteemi - teatud kohtades olid hinnad kõrgemad, mujal aga odavam. Näiteks pitsa hind võis kõikuda 5 - 12 euro vahel. Vee hind oli mõnes kohas 1 eur, mõnes lausa 4 euri. Või siis näiteks võrdlus - ühel õhtul istusime väga lahedas restoranis, sõime nii et vähe pole ja kogu arve oli 34 euri, samas 30 euri läks ka ühes kiirsöögi kohas, kus oli iseteenindus, üsna räpane ja plastmassist toolid-lauad.


Teiseks, interjöörist. Jällegi väga erinev. Üldiselt on kohad nii sisustatud, et väikesed lauad on tihedalt koos. Kohalikke inimesi see eriti ei häirinud. Lauad on kõik ruudukujulised (Eestis on kohvikutes tihtipeale ringikujulised). Neid kokku pannes ja 1, 2 või 3 kaupa kombineerides saab kiiresti luua laua igale seltskonnale. Nädala jooksul külastasime tosinajagu söögikohti ja nägime kümneid kõrvalt - üldiselt sisekujunduses söögikohad stiili poole pealt ei hiilga. Valdav enamus kesklinna söögikohti olid sisustatud väga lihtsalt, tihtipeale ka labaselt (plastmassmööbel), sama käis ka kööginõude kohta. Eestis üritab iga koht ikka eristuda hallist massist. Tihtipeale on sisustus ühtses stiilis, sööke pakutakse omapärastel nõudel. Roomas nägime vaid paar kohta, kus oli vaeva nähtud kujundusega. Sama käib ka teeninduse kohta. Victoria sõnul kohalikud teavad väga hästi, mida nende linn väärt on ja seega eriti pingutama ei pea. Küll ikka mõni turist kohe astub uksest sisse ja jätab oma raha sulle. Seega tihtipeale oli teenindus selline...eee...pinnapeale, ma ütleks. Mitte just vaenulik või ebaviisakas, aga veits nagu tõrjuv. Inglise keelt alati ei osata, siis näitad näpuga ja teenindaja seletab midagi itaalia keeles :) Mis siis ikka teha, noogutad ja naeratad, ise midagi aru ei saa :)


Nii, ja nüüd jõuame söökide juurde. Kui Eesti köök on mingi arusaamatu segu erinevatest kultuuridest ja maitsetest (meil on tõesti igale maitsele sööke - eesti, vene, kaukaasia, itaalia, aasia, ameerika, mida iganes), siis Itaalias (vähemalt Roomas kesklinnas) on põhirõhk ikka kohalikel toitudel. Ja nendest omakorda suurim rõhk pitsadel ja pastaroogadel. Nii et reeglina, kui menüü lahti tegime, vaatas vastu antipasta (kiired isutekitajad), paar rohelist salatit, pitsad ja pasta. Joogiks peaaegu kohustuslik vesi (tuuakse kohe liitrine klaaspudel), tihtipeale ka vein ja kohv. Veinidest tasub alati proovida majaveini (vino della casa), mis on värske ja noor, igati sobib söögi alla loputamiseks. Pool liitrit majaveini maksis sõltuvalt kohast 3,5 - 6 euri.


2008-11-01_95.jpg


Sõime erinevates kohtades, kuid tuli välja, et parim söögikoht asub kohe meie enda tänaval, vaid mõni minuti kaugusel. Perekond H soovitas seda kohta meile, tänud neile! Sõime seal kaks korda ja see oli super - esiteks söögid olid maitsvad, teiseks teenindajad väga lahked ja mõistsid inglise keelt. Seda võibolla oma noore ea tõttu. Kolmandaks, väga normaalsed hinnad (kaks hiiglaslikku pastarooga, vesi, tee, espresso napsuga ja jootraha - kõik kokku 25 euri). Ning viimane lahe asi Pastarito nimelises kohas - pastaroogadel sai ise valida maitse juurde ka pasta tüüpi. Neid erinevaid "makarone" oli ju paarkümmend tükki ja näiteks ravioolid lihaga oli miskit sellist, mida ei pakutud kuskil mujal.


Eraldi teema on veel jäätis: paljukiidetud gelati oli ka üks suur pettumus - tavaline jäätis, nagu Eestiski. Sõime erinevates kohtades ja maksime 4-6 eurot samasuguse jäätise eest, nagu ma saan Eestis 10 krooniga. Kuni viimasel päeval avastasime tõelise jäätiseparadiisi - koht nimega della Palma, kus pakuti nooh...umbes 80 erinevat jäätisesorti. Maksad 2 eurot ära kassasse (kassasse maksmine ja siis tšekkiga toidu kättesaamine või vastupidi - saad peale teenindust tšeki ja siis maksad kassas - oli tavaline Roomas) ja siis üks kolmest mehest paneb sulle vahvlituutu sisse labidaga kaks mõnusat portsu jäätist. Ja see jäätis oli tõesti hea! Ahjaa, üks eraldi teema on leib. Mäletan, et lapsepõlves, kui Gruusiat külastasime, oli leib alati laual. Valge, pehme ja hästi suures koguses. Roomas söödi ka palju leiba, kuid üllatas see, et kõikides kohtades pakuti meile leiba, mille sisu oli küll pehme, kuid koorik kivikõva. Ma ei tea, võibolla pehmet leiba hoiti roomlastele :) igatahes koju jõudes oli tõeline mõnu lüüa hambad sisse pehmesse saia.


Järgmise päeva alustasime Trastevere linnaosas. Meie reisiteatmiku järgi maaliliseim linnaosa Roomas. Tõepoolest, väikesed, armsad majad ja sisehoovid. Üldse kogu Rooma kesklinn on üks suur ja lõpmatu arhitektuuriline vaatamisväärsus. Iga maja on omaette elamus. Sa lihtsalt käid suu ammuli ja vaatad neid iludusi. Igaühel neist on midagi erilist. Mõnel on erilised kujud ja freskod, mõnel on armas sisehoov, mõned on katusel või rõdul armas aed, mõnel on luitunud ja vana, kuid mitte väsinud ilme ja sellised värvid, mis imevad sind enda sisse. Siin vaid mõned näited:


2008-11-01_99.jpg


2008-11-01_100.jpg


2008-11-01_101.jpg


2008-11-01_102.jpg


2008-11-01_103.jpg


2008-11-01_104.jpg


2008-11-01_105.jpg


2008-11-01_106.jpg


2008-11-01_107.jpg


Samal päeval jõudsime ka Sant Angelo kindlusesse. Selline iludus õhtuses valguses:


2008-11-01_78.jpg


Hoones on mitukümmend saali kunstiga igast ajastust - alates Egiptuse mõjutustest mitu tuhat aastat tagasi kuni tänapäeva kunstini välja. Mulle, kui mehele, muidugi pakkusid huvi ka kahurikuulid :)


2008-11-01_79.jpg


2008-11-01_81.jpg


Kindluse tipust avaneb suurepärane vaade kogu linnale:


2008-11-01_82.jpg


2008-11-01_80.jpg


2008-11-01_83.jpg


2008-11-01_84.jpg


Kodu poole kõndides avastasime järjekordse arhitektuurilise vaatamisväärsuse ning ka esimese ja viimase Roomas nähtud gooti kiriku:


2008-11-01_85.jpg


2008-11-01_86.jpg


Laupäev oli meil rohkem puhkamis- ja šoppamispäev. Vaatamisväärsustest vaatasime vaid Marcus Aureliuse sammast ja muu aja lihtsalt jalutasime rahulikult ja ostsime mõned suveniirid sõpradele-sugulastele.


2008-11-01_108.jpg


Pühapäevaks jätsime kõige raskema osa - Vatikani külastamise. Mina kujutasin ette, et selles väikeses riigis saab ka sees jalutada. Aga kohapeal selgus (kui me just valesti aru ei saanud), et külastada saab vaid Peetri kirikut ja Vatikani muuseumit. Mis on niigi suured vaatamisväärsused, aga ma olin veits pettunud. Pühapäeva valisime, kuna iga kuu viimasel pühapäeval on külastus tasuta. Mõtlesime, et vahet ju pole, mis päeval minna ja kui saab kokku hoida peaaegu 30 euri, siis miks mitte. Teadsime juba ette, et järjekord saab olema pikk, kuid ei kujutanud ette, et nii pikk :)


2008-11-01_109.jpg


Tegelikult liikus see mass Vatikani muuseumi poole isegi väga kiiresti. Kahe tunniga saime sisse. Lihtsalt mass oli hirmuäratav. Mitu tuhat inimest ja inimesi tuli aina juurde. Jõudes muuseumi saime aru, et tegemist pole muuseumi, vaid MUUSEUM'iga. See oli lihtsalt hiiglaslik. Kuna olime veits väsinud juba järjekorras seismisest, siis otsustasime Sixtuse kabeli kasuks. Hakkasime liikuma mööda nooli, kuid peagi saime aru, et see on kaval süsteem :) Sixtuse kabel asus meist väga kaugel ja sinna jõudmiseks käisime läbi tohutu arvu erinevaid saale, mis oli igasugust kunsti ääreni täis topitud. Täielik šokk :) Muide Dali ja Chagalli pildid rippusid nagu muuseas seintel, ei mingeid klaase ees ega midagi.


2008-11-01_110.jpg


2008-11-01_111.jpg


2008-11-01_113.jpg


2008-11-01_114.jpg


2008-11-01_115.jpg


2008-11-01_116.jpg


Lõpuks jõudsime ka Sixtuse kabelini (1,5 tundi läks), aga sellest pole mul kahjuks teile pilte näidata, kuna seal oli pildistamine keelatud. Saalis oli mitu teenindajat, kes pidevalt tuletasid inimestele meelde, et nad ei tohi kõvasti rääkida ega pildistada (sama juttu korrati ka kõlarites 5 erinevas keeles), kuid vaatamata sellele käitusid paljud nagu täielikud matsid. Isegi itaallased ise eirasid neid reegleid pidevalt. Piludest rääkimata - no tõesti, sorry, aga nii juhme inimesi pole ma ammu näinud, ikka vaja klõpsida oma HiPhone'idega...isegi nende giid, kes ometi peaks teadma, kuidas käituda, rääkis nendele kõva häälega. Kabeli maalid on muidugi klass omaette ja vaatamata kõigele, ma usun, et seda tasus näha. Jalutasime veel veidi muuseumi hoovis:


2008-11-01_117.jpg


2008-11-01_118.jpg


ja siis liikusime Peetri kiriku poole. Sinna aga ei jõudnud enam minna...järjekord oli pikk ja olime muuseumist juba suht väsinud. Mõned vaated:


2008-11-01_119.jpg


2008-11-01_120.jpg


2008-11-01_121.jpg


Viimasel päeval käisime veel korra söömas Pastaritos, pakkisime asjad kokku ja Olivia tegi veel mõned pildid. Siin veel valik pilte Olivialt:


2008-11-01_123.jpg


2008-11-01_124.jpg


2008-11-01_125.jpg


2008-11-01_126.jpg


2008-11-01_122.jpg


2008-11-01_127.jpg


Roomast pääseb lennujaama rongiga (11 euri per kärss). Jõudsime lennujaama üsna varakult, kuna olime ära unustanud et vahepeal keerati kellaaega. Muide Estonian Airi check-in infot ei ilmunudki tabloole. Ei tea, kas nii väike ja mõttetu lennuk, et pole vaja reisijaid teavitada, kust saab piletid kätte ja pagasi ära anda? :) Leidsime lennujaamas veelgi eestlasi, kes meie kombel olid infot hankinud mujalt - lennujaama infoliinist, käies kassast kassasse või helistades Estonian Air'i infoliinile. Paar pilti lahedatest reklaamidest Fumicino lennujaamast:


2008-11-01_128.jpg


2008-11-01_129.jpg


Lend tagasi kulges raskemalt, raputas veidi ja kõrvad olid mul nii lukus, kui üldse saab olla :) Eestis võttis meid vastu Fedja, kes viis meid meie auto juurde. Peale tema tervitas meid ka kohalik jube ilm :) Kell kaks öösel Tallinnast Tartu poole sõites saime kogeda maruvihma ja midagi lörtsitaolist. Welcome home, называется.


Üldiselt jäime reisiga väga rahule. Ma annaks kümne balli skaalal kohe mingi 9 balli :) Soovitame kindlasti külastada seda linna!


Lisan siia lõppu veel mõningaid pilte. Rooma on täis selliseid kraane. Nendest voolab joogikõlblik vesi ja selle saab kätte, kui panna kraanile näpp ette, siis hakkab kraani peal olevast august vett pritsima. Olivia demonstreerib:


2008-11-01_97.jpg


Ilm oli fantastiline. Nii 19-25 kraadi sooja, enamasti päike, vihma peaaegu polnud.


2008-11-01_91.jpg


Ja on üks väga kindel viis, kuidas eristada turiste ja kohalikke, isegi kui välimus on sarnane (mind aeti pidevalt segamini itaallastega). Turist kannab oktoobri lõpus Roomas plätusid, lühikesi pükse ja t-särki. Roomlasel on seljas pikad püksid, särk, kampsun, ehk isegi jope:


2008-11-01_130.jpg


Üldiselt meile jäi mulje, et roomlased on üsna igavalt riides. Tumedad toonid ja selline Eesti mõistes chikkide ja ilusate poiste mainstream riietus - teksad, gucci-hujuchi, geel juustes ja muu selline bullshit. Aga siiski nägime ka teistmoodi riides noori - näiteks protestimarsil oli igasuguseid sulelisi ja karvaseid :) Gootiseltskonda nägime kogu nädala jooksul vaid korra. Süda läks kohe soojemaks :)


2008-11-01_94.jpg


Aga mõni käib lausa pulmakleidis :)


2008-11-01_89.jpg


Siis nägime paar korda metsikult ärasitetud autosid :)


2008-11-01_92.jpg


Ja mitmeid kordi kuulutusi vene keeles:


2008-11-01_96.jpg


Ja kuna me oleme parajad koertearmastajad, siis muidugi klõpsisime ka neid elukaid, kui nad jäid meie kaamera ulatusse. Kasse tundub olevat Roomas vähem, siiski mõned on siin:


2008-11-01_98.jpg


2008-11-01_93.jpg


Mäletan lapsepõlvest, üks tuttav käis Roomas ja rääkis hiljem, et seal koeri ei sallita üldse. Puha loll jutt ju. Koeri on Roomas palju ja erinevalt Eestist võib nendega minna poodi või kohvikusse.


2008-11-01_71.jpg


2008-11-01_72.jpg


2008-11-01_73.jpg


2008-11-01_74.jpg


2008-11-01_75.jpg


2008-11-01_76.jpg


2008-11-01_77.jpg

Sildid: